Skip to main content

Ministériu Finansas, Ministériu Saúde, no Parseiru Dezenvolvimentu sira Lansamentu Relatóriu Indikadór Xave sira kona-ba Levantamentu Demográfiku no Saúde 2025–2026

Dili, Timor-Leste – 11 Juñu 2026 – Ohin, Governu Timor-Leste, lidera hosi Ministériu Finansas liuhosi Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL, I.P.) iha kolaborasaun besik ho Ministériu Saúde no Fundu Nasoens Unidas ba Populasaun (UNFPA), lansa ofisialmente Relatóriu Indikadór Key Timor-Leste nian Peskiza Demográfika no Saúde 2025–26 (TLDHS). Relatóriu ida-ne’e fornese dadus ne’ebé vital no atualizadu atu dudu polítika no foti desizaun bazeia ba evidensia no atu akompaña progresu ba atinjimentu meta no prioridade nasionál sira.

Rezultadu levantamentu destaka progresu nasionál durante dékada liubá, partikularmente iha saúde reprodutiva no materna: a). Taxa Fertilidade Totál (TFR): Tuun hosi labarik 4.2 ba feto ida iha 2016 ba 3.4 iha 2025-26. b). Prezensa ba partu ho abilidade: Persentajen partu sira ne’ebé hetan asisténsia hosi traballadór saúde kualifikadu sira aumenta maka’as hosi 60% iha 2016 ba 78% iha 2025–26, hatudu katak feto barak liu maka hili kuidadu bazeia ba fasilidade ho asisténsia kualifikadu. c). Dezafiu sira ne’ebé persistente: Relatóriu ne’e mós revela katak presiza esforsu barak liután atu rezolve dezafiu sira ne’ebé persistente hanesan malnutrisaun, saúde labarik nian, no anemia entre inan sira.

Iha biban ne’e Sua Excelencia Sra. Santina J.R.F. Viegas Cardoso, Ministru Finansas afirma katak “Dadus ne’ebé konfiavel mak fundasaun ba polítika ne’ebé di’ak. Ida ne’e permite ita atu halo planu ho efetivu, monitoriza ita-nia realizasaun sira, no sukat impaktu husi programa sira ne’ebé afeta diretamente ba moris di’ak povu Timor nian.”

Iha fatin lansamentu Sr. Florindo Pinto Gonzaga, Diretór Jerál Ministériu Saúde nian mós nota katak “Dadus saúde ne’ebé konfiável maka ruin kotuk ba sistema kuidadu saúde ne’ebé reziliente. Evidénsia ida-ne’e sei permite ita atu alvu ho loloos ita-nia intervensaun médiku sira, hadi’a prestasaun kuidadu saúde iha nivel hotu-hotu, no ikusmai salva moris sira.”

Sr. Elias dos Santos Ferreira, Prezidente INETL, I.P. hateten katak “Fó sai relatóriu ida-ne’e hanesan testamentu ida ba Timor-Leste nia kapasidade ne’ebé buras daudaun ba governasaun estatístika ne’ebé forte. Ida-ne’e entrega dadus ho kualidade aas, hodi fó kbiit ba ema sira ne’ebé halo polítika atu dezeña programa sira lahó husik ema ida iha kotuk.”

Aleinde ne’e, Sra. Navchaa Suren, Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, hateten katak “Enkuantu relatóriu ida-ne’e aprezenta indikadór estatístiku sira, ida-ne’e ikusmai kona-ba ema. Deskobrimentu sira fornese evidénsia krítiku atu asegura katak polítika sira, investimentu sira, no alokasaun rekursu sira responde loloos ba nesesidade sira populasaun nian.”

Susesu implementasaun Levantamentu Demográfiku no Saúde Timor-Leste (TLDHS) 2025–26 nu’udar esforsu hamutuk ne’ebé lidera husi INETL, I.P., Ministériu Finansas, no Ministériu Saúde, ho apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira. Governu Timor-Leste hato’o ninia apresiasaun kle’an ba: UNFPA, Governu Austrália (DFAT), Banku Mundiál, UNICEF, no WFP.

Rekoñesimentu espesiál fó mós ba ekipa DHS iha INETL, I.P., ICF Macro Internasionál, autoridade munisípiu sira, pesoál terrenu, uma-kain partisipante sira, no indivíduu rihun ba rihun ne’ebé ho laran-luak fahe sira-nia tempu no fornese informasaun ne’ebé iha valór.

Relatóriu Preliminár Indikadór Xave sira agora disponivel ba públiku iha INETL, I.P. website. Relatóriu TLDHS 2025–26 ida ne’ebé komprensivu ho indikadór adisionál sira hein atu fó sai iha tinan ida-ne’e nia rohan.

Ami-nia Parseiru sira