Skip to main content

Presidente INETL,I.P, Abertura ba Formasaun Peskiza Konsumu Uma-kain Timor-Leste 2026

Dili, 23 Marsu 2026 – Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL, I.P), Sr. Elias dos Santos Ferreira, Ministériu Finansas, ofisiálmente halo abertura ba formasaun Peskiza Konsumu Uma-kain Timor-Leste 2026 iha INETL, I.P., iha Salaun Konferénsia REHA, Caicoli, Dilí.

Iha oportunidade dahuluk, Diretora Interina Diresaun Estatístika Ekonómika, Sra. Nani Rolanda Paula C. Costa, aprezenta relatóriu tékniku badak kona-ba Peskiza Konsumu Uma-kain Timor-Leste 2026. Iha Peskiza Konsumu Umakain Timor-Leste 2026 (Timor-Leste Consumption Survey 2026 -HCS) hanesan peskiza ba dalauluk ne’ebé hala’o iha Timor-Leste. No sei hanesan atividade rutina iha INETL, I.P., ne’ebé realija kada trimester iha futuru mai. Peskiza ne’e hala’o husi INETL, /Ministériu das Finansas no hetan asistensia tékniku husi Australian Bureau of Statistics (ABS).

Rajaun prinsipál halo Peskiza Timor-Leste Households Consumption Survey 2026 tamba baseia ba Relatóriu Timor-Leste nian Produto Internu Bruto (PIB) kada tinan sai hanesan sasukat prinsipál ne’ebé utiliza husi instituisaun estadu sira, liliu governu atu halo monitor no evalua polítika dezenvolvimentu nasionál.

Objetivu husi Peskiza HCS maka hanesan; Estimasaun PIB (Anuál & Trimestrál), Atualizasaun CPI (Consumer Price Index), Dadus Agrikultura, Setór Informál, Indikadór Sosiál nomos Analiza Tendénsia: Sukat nivel, estrutura, no mudansa padraun konsumu uma-kain nian iha Timor-Leste.

Iha peskiza ne’e, halo rekrutamentu ba enumeradór na’in 21, supervisor na’in 7 no motorista na’in 7 inklui mós tékniku INETL na’in 7. Husi na’in 21 ne’e, enumerador feto na’in 9 no mane na’in 12. Husi sira ne’e, fó prioridade liu ba sira ne’ebé esperiensia peskiza iha INETL. Prosesu rekrutamentu ba enumeradór sira bazeia ba kritériu koñesimentu akadémiku no esperiénsia servisu ne’ebé relevante, 42.9% iha ona esperiénsia kolesaun dadus iha INETL, 28.6% mai husi setór públiku no privadu seluk no 28.6% foun husi peskiza.

Totál amostra HCS mak 2,840 uma-kain no sei fahe ba 710 kada trimester. Amostra ne’e sei kobre iha 13 munisípiu inklui Dili. Husi totál na’in 28 ne’e sei fahe ba ekipa 7 no kada ekipa sei halo entrevista iha munisípiu 3 ho totál uma-kain 110 kada ekipa, no ida ne’e sei kontinua iha trimester.

Iha diskursu, Prezidente INETL, I.P., Sr Elias dos Santos Ferreira informa ba partisipante sira katak formasaun ba supervizór no enumeradór sira sei hala’o durante semana ida iha Salaun INETL. Nia mós subliña katak supervizór no enumeradór sira tenke respeita oras ne’ebé marka ona no tuir didi’ak formasaun ne’ebé fó husi formadór timoroan sira ne’ebé kualifikadu iha INETL. Nia husu ba partisipante sira katak, karik iha pontu ruma mak la klaru durante formasaun, tenke husu pergunta atu nune’e tékniku sira bele esplika no esklarese liután, hodi garante produsaun dadus ho kualidade aas ba INETL no Ministériu Finansas.

Ami-nia Parseiru sira