Skip to main content

Lansamentu Estratejia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika 2023 – 2033 INETL, I.P.

Dili, Junu 27, 2023 – Instituto Nacional Estatística Timor-Leste (INETL, I.P.) Institutu Públiku, Ministério Finansas hetan tulun liu husi peritus Banku Mundiál nian iha Timor-Leste no Jakarta hodi finaliza ona planu Estratejia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika 2023 – 2033 no ohin ofisialmente lansa ona. Iha eventu ne’e mós hetan partisipasaun masimu husi liñas ministeriais, instituisaun relevante sira, corpos diplomaticos, parseiros dezenvolvimento, agéncias Nasoens Unidas, agéncia internasionál, akademia, sosiedade sivíl, seitor privado no mós media. Eventu NSDS ne’e hala’o iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, iha tersa-feira ne’e. 

Iha lansamentu ne’e S.E. Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes hato’o nia diskursu hanesan tuir mai ne’e;

Senhoras e Senhores,

Dadeer di’ak!

Privilejiu ida mai ha’u bele mai partisipa iha serimónia lansamentu Estratéjia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika 2023-2033—dokumentu importante ida ne’ebé sei sai mata-dalan ba dezenvolvimentu instituisaun INETL-I.P. iha futuru.

Ita hotu sei recorda iha 2003, Governu Timor-Leste aprova Dekretu-Lei n.º 17/2003, 1 Outubru ne’ebé estabelese Diresaun Nasionál Estatístika (DNE), ikus koñesidu ho naran Diresaun-Jerál Estatístika (DGE) hodi responsabiliza servisus koleksaun, prosesa, análise no disemina dadus estatístika nasionál.

Tinan 20 liu tiha, liuhusi Dekretu-Lei n.º 3/2023, 15 Fevereiru, Diresaun-Jerál Estatístika transforma a’an ba Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL) Institutu Públiku. Transformasaun estatutu DJE ba Institutu Públiku nu’udar polítika ida atu mellora efisiénsia, hasa’e kapasidade jestaun no fó autonomia bo’ot liután hodi nune’e INETL-I.P. bele presta servisu públiku ho kualidade, imparsialidade no responsável ba produsaun estatístika nasionál.

Polítika tranformasaun ne’e mós aliña ho Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas ne’ebé mak Governu Timor-Leste inísia ona desde tinan 2015 liubá no Oitavu Governu Konstitusionál kontinua implementa iha ninia mandatu, ne’ebe sei remata iha semana ida-ne’e nia laran.

Senhoras e Senhores,

Oitavu Governu Konstitusionál rekoñese katak Timor-Leste nu’udar Nasaun independente atu bele kompete ho ekonomia sira iha rejiaun Ázia no Pasífiku ne’ebé modernu no avansadu liu Ita, depende tebes ba Itania abilidade no kapasidade atu uza ho matenek informasaun no dadus ne’ebé mak Itania Nasaun iha.

Atu responde ba ejijensia modernizasaun no kompetisaun maka INETL-I.P. hafoin transforma a’an sai Institutu Públiku, dezenvolve kedan ninia Estratejia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika Timor-Leste 2023 – 2033 (ka Timor-Leste National Strategy for Development of Statistics).

Estratéjia ne’e — ne’ebé iha minutu balun tan Dr. Bernard Harborne ho ha’u sei lansa ofisialmente, obriga INETL-I.P. halo atividade lubuk ida ne’ebé nia objetivu prinsipál mak atu optimiza utilizasaun no re-utilizasaun dadus nacionais, mellora simultaneamente komponente relevantes ne’ebé mak suporta sistema estatístika nasionál, inklui dezenvolvimentu institusionál.

Dokumentu importante ne’e kontempla área xave hitu (7) ne’ebé nia detalla orsida sei aprezenta husi Prezidente INETL-I.P. Elias dos Santos Ferreira—permite dezenvolvimentu políticas no prestasaun programas ne’ebé mais direcionados no eficaz. Nune’e aumenta liután públiku nia opsaun hodi utiliza produtu estatístika iha kualker nível, ker iha nível analitiku, ker iha nível trasa polítikas públikas, ker iha nível promosaun país nia potensiál.

Dokumentu estratéjiku ne’e mós sei fó kbiit bo’ot liután ba INETL-I.P. hodi implementa programa no atividade sira hodi alkanse objetivu espesífiku, hasa’e no mantein konfiansa no kredibilidade ema-nian iha sistema nasionál Estatístika Timor-Leste.

Ha’u fi’ar katak implementasaun Estratéjia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika ho loloos, sei hasa’e produtividade, kontinua halo advokasia kona-bá estatístika no enkoraja entidades hotu atu adopta prinsípiu polítika bazeia ba evidensia hodi dezenvolve Itania rai-doben Timor-Leste.

Senhoras e Senhores,

Antes termina ha’u-nia mensajen, hodi naran Oitavu Governu Konstitusionál, ha’u hakarak hato’o apresiasaun sinseru ba ekipa tomak husi Banku Mundiál iha Timor-Leste ne’ebé mak servisu hamutuk ho INETL-I.P. hodi finaliza ona Estratejia Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika Timor-Leste 2023 – 2033.

Daudaun ne’e, ekipa Banku Mundiál mós servisu hamutuk ho INETL-I.P. atu realiza Peskiza Padraun Moris ba Dahaat iha Timor-Leste (Timor-Leste’s Living Standard Survey 2023).

Ikus liu, ha’u hakarak kongratula no agradese ba ekipa INETL-I.P. ne’ebé lidera husi Prezidente Elias dos Santos Ferreira hamutuk ho funsionárius tomak—ba Ita-Boot sirania dedikasaun no kontribuisaun hodi bele finaliza dokumentu estratéjiku ne’e.

Há’u deseju INETL-I.P. hamutuk ho Parseirus Dezenvolvimentu, Liñas Ministeriais, Akademia no Sosiedade Sivíl— susesu iha implementasaun estratéjia ne’e.

Obrigadu ba atensaun.

Iha okaziaun ne’e iha apresentasaun husi Prezidente INETL-I.P. Elias dos Santos Ferreira haktuir mós área xave hitu (7) ba programa servisu estatístika NSDS 2023-2033 ne’ebé Sr. Ministru Finansas Rui A. Gomes tenik tiha ona iha deskrusu mak hanesan: 1). Aumentu iha periodisidade peskiza atual, liuhusi integrasaun peskiza, 2). Kolesaun adisionál sira: levantamentu intersensal, satisfasaun komunidade nian, ekonomia informál no reziliensia social, 3). Konta ambientál, 4). Indise Dezenvolvimentu Umanu, 5). Konta Nasional – Antisipasaun SNA 2025, 6). Uza dadus administrativus iha saúde (inklui stunting), edukasaun,

igualdade jéneru, krime, 7). Atualiza dadus mapa no rejistu estatístika negósiu.

Iha fatin lansamentu NSDS, representante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Sr. Bernard Harborne espresa katak, nia haksolok teb-tebes ba loron kmanek ohin nian, iha etapa final husi oitavo governu konstitusionál ne’e. Nia sublina tan katak, nia mai hodi supporta iha lansamentu Nasionál Dezenvolvimentu Estatístika 2023 – 2033. Nia extende ninia parabens ne’ebé wain tebes ba ita hotu-hotu.

Sr. Harborne fornese mós razaun lubuk ida tanba sa mak ami haksolok iha momente ne’e; 1). Dahuluk, ami hamriik firmi ho governo Timor-Leste iha rekoinesimentu ba iha sentralizasaun estatístika no ho dadus ofisiál ne’ebé ho kualidade aas, ne’e importante tebes ba diak governu demokrasia ida ne’e, no mós ba dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentavel. 2). Daruak, ami nota mós katak, Timor-Leste tama hela iha lista estágio frágil, talves hau husu ba hau nia-aan, tamba sa mak hanesan ne’e? Razaun prinsipál ne’ebé demostra katak, tamba iha frakezas sira iha instituisaun nia laran rasik, maibé hau tenki dehan wainhira hau haree dezempenho husi Ministério Finansas iha enkuadramentu jerál ho Diresaun Jerál de Estatística,  maibé ho sira nia esforsu tomak ne’ebé sira demostra ka hatudu liu husi kontra hasoru surtu Covid-19 no surtu Seroja no mós aumenta tan susessu iha implementasaun sensu 2022 ho nune’e hanesan ijemplu bo’ot ida. Hau tenki-ser koalia katak ita haree ba provas ne’ebé Ministériu Finansas ho DGE hatudu realidade katak instituisaun forte, entaun ita tenki hato’o ita nia parabens ba eis-DGE ne’ebé hatudu ona nia lideransa no talento preservadora bo’ot iha produsaun strategia ne’ebé amostra nia susessu wainhira hasoru obstaklu.

Hau hakarak hato’o hau nia parabens ba Ministériu Finansas ne’ebé fó ona suporta ba dezenvolvementu estrategia no finalmente iha independensia ba instituisaun, ne’ebé sei sai hanesan alesersu prinsipál ba susessu estrategia. Banku Mundiál ho nia ekipa ne’ebé lideradu husi Pak Koko (Bambang Suharnoko Sjahrir ne’ebé hela iha Banku Mundiál Jakarta hanesan previleiju hodi fó supporta ba instituto iha interpretasaun a nível internasionál  to’o ba iha pratika estrategia dezenvolvimentu, iha prosesu sira ne’e ami mós hetan benefisiu husi inputs ne’ebé produtivu husi liña ministerios, akademia, agéncias Nasoens Unidas, sociedade sivíl no parseiros dezenvolvimentos sira seluk. Estratejia ne’e rasik hanesan tempu ba durasaun tinan sanulu nian ba iha estratejia ofisiál independensia dezenvolvimentu nasionál estatístika no Banku Mundíal garante katak instituto iha estratejia direita hodi fornese baze forte ba Timor-Leste hodi kontinua dezenvolve ba estatístika nasionál ne’e rasik, haklaken husi Sr. Harborne. Representante Banku Mundiál ne’e informa mos katak, sai husi estrategia ne’e rasik mós, hanesan oportunidade ba Timor-Leste atu informa ninia estatístika nasionál ne’ebé forte hodi dudu prosperidade. Prosperidade mak hanesan lasu hodi kesimetin ba desizor nain sira ne’ebé utiliza dadus baseandu-evidensia ho kualidade ne’ebé aas.

Ami-nia Parseiru sira