Skip to main content

lansamentu ba Rezultadu Peskiza Estatístika importante ha’at (4) hanesan Kontas Nasionais 2024, Relatoriu Peskiza Atividade Emprezariál 2024, Estatístika Komérsiu 2024 no Indise Presu Konsumidór fulan Agostu 2025.

Díli, 25/09/2025 – Ministériu Finansas Liuhosi Prezidente Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL-I.P), Sr. Elias dos Santos Ferreira, halo lansamentu ba Rezultadu Peskiza Estatístika importnte ha’at (4) hanesan Kontas Nasionais 2024, Relatoriu Peskiza Atividade Emprezariál 2024, Estatístika Komérsiu 2024 no Indise Presu Konsumidór fulan Agostu 2025 nian ba públiku, seremónia lansamentu ne’e hala’o iha salaun REHA Conferénsia INETL, Cai-coli, Dili, Timor-Leste.

Iha palestra ne’e prezidente Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste, Institutu Públiku (INETL-I.P), Sr. Elias dos Santos Ferreira, espresa ninia agradesementu ba Presidente Camara Comercio e Industria Timor-Leste-CCITL, Diretóres Jerál, Embassada Australia, PROSIVU, Ministériu Finansas, SERVER, I.P., Ministériu Negocio Estrangeiro no Cooperasaun liu husi diretór fokal point husi ASEAN no mós Australian Bureau Statistics ne’ebé durante ne’e servisu hamutuk ho INETL kona-ba rezultadu peskiza, ne’ebé ohin halo publikasaun ha’at ne’ebé mak sita ona iha inisiu.

Ita hakarak hatene loloos dadus ekonómia rai laran nian bele asesu mós iha “rezultadu peskiza relatoriu ha’at ne’ebé sai hanesan rekezitus husi ASEAN nian”, Dadus sira ne’e mós sei hatudu ba ita informasaun konprensivu kona-ba rendimentu ekonómia nasionál, liuhui rezultadu lansamentu ba relatóriu estatístika. Bainhira ita boot sira haree halo leitura bele hatene prosesu exportasaun no importasaun ba rai li’ur no rai laran nian, haktuir husi Sr. Ferreira.

Iha tempu hanesan Presidente INETL, Sr. Elias haktuir katak, ho ksolok tebes hakarak aprezenta Kontas Nasionál Timor-Leste nian ba tinan 2005-2024 (TL-NA 2005-2024). Publikasaun komprensivu ida-ne’e fornese enkuadramentu ida ne’ebé konsistente no metin kona-ba konta makro-ekonómiku sira esensiál ba análize ekonómika informadu no elaborasaun polítika estratéjiku iha ita nia nasaun. TL-NA 2005-2024 reflete ami nia kompromisu ne’ebé la nakdoko ba transparénsia no presizaun iha relatóriu ekonómiku. Ida-ne’e abranje atividade ekonómika sira hotu ne’ebé dezignadu no sira nia impaktu sira iha ajente ekonómiku sira, uza métodu avaliasaun uniforme no prinsípiu kontabilidade ne’ebé konsistente atu estabelese imajen kompletu ida kona-ba interasaun ekonómika sira iha setór hotu-hotu.

Publikasaun ida-ne’e dezenvolve ho metikulozu hosi Institutu Nasionál Estatístika nian hosi Ministériu Finansas ho supervizaun husi hau rasik nudar Prezidente INETL, ho kontribuisaun husi konsultora nasionál Faviana Bosco de Sousa. Estatístika fundasaun bazeia ba integrasaun komprensivu ida hosi peskiza sira, rejistu administrativu sira, no fonte dadus sira seluk ne’ebé iha autoridade, Sr. Ferreira Salienta.

Sr. Presidente INETL informa tan katak, hodi kumpri prátika di’ak liu internasionál sira, kompilasaun dadus atividade ekonómika hotu-hotu tuir Sistema Konta Nasionál Nasoins Unidas nian 2008 (SNA 2008). Padraun ne’ebé rekoñesidu globalmente ida-ne’e asegura katak ami nia sasukat ekonómiku sira mantein nível aas liu hosi rigor metodolójiku no komparabilidade internasionál liuhosi konvensaun kontabilidade ne’ebé rigorozu ne’ebé bazeia ba ekonomia ne’ebé di’ak prinsípiu sira. TL-NA 2005-2024 fornese konjuntu integradu ida hosi konta sira ne’ebé maka hatudu Produtu Internu Brutu (PIB) estimativa sira ne’ebé rekonsilia liuhosi aprosimasaun komplementár tolu: produsaun, gastu, no rendimentu. Estimativa sira-ne’e mantein independénsia másimu iha limitasaun sira fonte dadus ne’ebé disponivel, ho prosesu rekonsiliasaun ne’ebé hala’o ketak-ketak ba setór ekonómiku petrolíferu no la’ós petrolíferu.

Aleinde kálkulu sira PIB nian, publikasaun ida-ne’e abranje Rendimentu Nasionál Brutu (RNB), Brutu Rendimentu Disponível Nasionál (GNDI), no Poupansa Brutu-hotu-hotu kompila tuir rigorozu konseitu no definisaun sira ne’ebé estabelese husi enkuadramentu SNA 2008 nian.

Publikasaun ida-ne’e marka marku signifikativu ida hodi avansa ita-nia komprensaun kona-ba Timor-Leste nia paizajen ekonómiku. Ida-ne’e sei sai hanesan rekursu indispensavel ba ema sira ne’ebé halo polítika, peskizadór sira, no parte interesada hotu-hotu ne’ebé komprometidu ba ita-nia nasaun nia dezenvolvimentu ekonómiku no prosperidade ne’ebé kontinua. Estatístika Konta Nasionál sira maka fonte dadus ida ne’ebé komprensivu no iha valór ba elaborasaun polítika, análize, no peskiza. Tuir padraun internasionál, estatístika TL-NA publika fulan neen hafoin tinan referénsia ne’ebé sira relasiona.

Iha publikasaun kona-ba Peskiza atividade emprezarial (PAE) konsidera hanesan peskiza ekonómia ida ne’ebé fornese indikadór essensiál, atu hodi sukat aktividade produsaun ekonómia iha Timor-Leste. PAE ne’e sai hanesan fonte informasaun vital ida bá dezenvolvimentu no monitoramentu polítika ekonómia nian.

Rezultadu PAE sei fó ba Governu, sai hanesan figura klaru kona-ba estrutura, dezempeñu no kompozisaun ba setór empresariál formal laos-petroliferu iha Timor-Leste nian.

Estatístika komérsiu nuúdar publikasaun ida konstitui fonte ba informasaun sobre ekonómia iha nasaun ida, nune mós uza ba variedade planeamentu no organizasaun emprezariál. Estatístika importasaun no exportasaun forma valor komponente ba tranzasaun ekonómia husi nasaun ida iha Kontabilidade Nasionál no Balansu Pagamentu. Fontes dadus importasaun no exportasaun kada fulan no annuál mai husi Custom liu husi website Sistema Assycuda.

Objetivu husi Estatístika Komérsiu maka atu prepara panorama agregadu husi importasaun nomós exportasaun tuir kalendariu anuál, aseita faktu analiza detallu ba merkadoria.

Husi dadus Indise Presu Konsumidór fulan Agostu 2025 katak hatudu mós rezultadu mudansa ba prosesu merkadu nian liu-liu ba hahan no Bebidas la’os alkoholika, alcohol no tabako, hatais no mós sapatu.

Serémonia lansamentu ne’e partisipa husi; Camara Comércio e Industria Timor-Leste, DFAT, PROSIVU, World Food Program, ALFAESA, MCI, BCTL, Autoridade Audoneira, SERVER-I.P, Universidade UNITAL, Hotel Timor, Tatoli-I.P, Telemor, Munisípio Dili, ANP, SEFOPE, , MNEC, IQTL, NGO Lao Hamutuk, Centro Logistic Nacional, IOB no Tinolino, Unip. Lda.


This entry was posted in News.

Our Partners